About Features News Sport Analysis Editorial Culture Podcasts

Betebuciko eSwatini bayala kujutjwa umlomo

Loku lisha lela live, badvwebi bemifanekiso, bacophi bemafilimu nalabanye labenta umsebenti wetebuciko batsi angeke bayekele kukhombisa lobunuku nebudlova lobentiwa nguhulumende.

Author: loading...

6 December 2021

Ihumushwe ngu Cebelihle Mbuyisa

Kunelifilimu leliphume emalangeni lendlulile lekutsiwa yi The Unthinkable lelikhombisa kubulawa nekulinyatwa kwebantfu baseSwatini ngemaphoyisa nemasotja ahulumende. Lelifilimu lelicoshwe ngelicingo lekutsiwa yi-iPhone selikhangiswe emaveni lafaka ekhatsi iMelika, iNorway, iTaiwan kanye neNingizimu Afrika. Lisetawukhangiswa nasedolobheni laseHarare eZimbabwe. Kantsi -ke selike lavela nasehlelweni leSABC lekutsiwa yi Cutting Edge.

Kulelifilimu kunetindzaba letitfusako ngekushaywa nekudutjulwa kwebantfu ngebudlova lobunesibhuku, nebuhlungu labendlula kubo. Sihloko salelifilimu sisuselwe kuko konkhe loko. Anika sibonelo, Comfort Ndzinisa, 36, umcondzisi walelifilimu, utsite emasotja ajika lomunye walabebabhikisha emathayini bekavutsa, washa waphotfuka sikhumba.

“Lokunje angizange sengikubone,” kusho Ndzinisa. “Lamasotja amgaca ngemahwayela emathayi lavutsako. Ngumhlolo lomangalisako lo.”

ISolidarity Fund – inhlangano leyisungulwe mavolontiya aseSwatini abambisene nalamanye lasemaveni kuze basite labantfu labanengi labadutjulwa balimala – imubambise kakhulu umcondzisi ekuhlanganisweni kwalelifilimu.

Lolubanjiswano aluhlelwanga -ke futsi. Kutfwebula kwacala nje esitfubeni mhla umcondzisi, loyaye atitfwebulele nje kwasakudlala, acelwa ngumngani wakhe kutsi alungise titfombe letimbalwa.

“Ngabese ngicela lomngani kutsi atfwebule futsi, kodvwa ngendlela lengiyo – atfwebue litjeke ngemhlubulo lelicingo, lingakemi,” kusho umcondzisi. Wabese -ke naye uhamba nebesikhwama selubanjiswano uya emakhaya alabalimele kuyotfwebula. Kwaya ngekuya bandza bantfu labasitako, netinhlangano ngalokunjalo. Kwakutawuba titfombe taletindzaba letibekiwe nje. Bekungekho ehlelweni kutsi lomsebenti utawukhula ufike kulelizinga lofike kulo.”

Sikhumbuto lesigcamile

Umfundzi wasenyuvesi, Tibusiso Mdluli, 22, longulomunye wemavolontiya esikhwama selubanjiswano, utsi lokukhulu lelifilimu lelikuvetako budlova bemasotja nemaphoyisa aseSwatini. Kusekela leliphuzu, ukhulume ngekushaywa kwebafundzi baseNyuvesi yaseSwatini bebabhikisha ngemnyaka wa2019 ngemaphoyisa. Utsi, “labanye balabafundzi bebabuya kuyogeza bembatse emathawula kuphela nabashaywa ngulamaphoyisa.”

Ndzinisa utsi kumcoka kukhumbula kutsi kuzabalezela inkhululeko eSwatini akucali itolo. “Akusiko kwekucala emaphoyisa akhwela atehlela ebantfwini, netitelega tibe khona phambilini – lokwehlukile nyalo kutsi lobudlova sebuphakeme baya etulu. Sekubi nje impela.”

Mdluli ugcizelele watsi kumcoka kutsi emaSwati akhulume ngalolokwentekile, ngato tonkhe tindlela letikhona. “Kuzabalaza kwetfu ungatsi akuzange sekwenteke. Nawubuka nje nemhlaba awati lokutseni ngelive laseSwatini.”

Gugulethu Makhanya, 40, longulomunye wemavolontiya alesikhwama selubanjiswano, futsi lowadlala indzima lenkhulu ekuhlanganisweni kwalelifilimu, utsi bekumcoka kutsi bavete buso balabantfu labalimala kanye nemindeni yalabo lababulawa.

5 Lweti 2021: Kusuka kwesancele, emalunga esikhwama selubanjiswano (iSolidarity Fund), Tibusiso Mdluli, Gugu Makhanya na Comfort Ndzinisa. Ngekubambisana basebenta ekuhlanganiseni lifilimu lokutsiwa yiSolidarity Fund lelikhomba kuzabalaza nekuhlukunyetwa kwebantfu baseSwatini.

“Siyetsemba bantfu batawutibonela nabo kutsi kwentekani [eSwatini]. Kumcoka kakhulu kutsi bantfu bemhlaba babone lobudlova nalesibhuku bantfu lababulawa ngaso,” kusho Makhanya.

Nanoma tinombolo tebantfu lababulewe nalabalinyetwe tingatiwa ngalokuphelele, ngenca yelwati leligodliwe, Ndzinisa utsi lelifilimu liyasivala lesikhala.

“Lelifilimu lichitsa lesidzingo sekupheloku sihhwebhana ngetinombolo. Noma kwabulawa bantfu labasihlanu noma labalikhulu, lokusalako hulumende unengati etandleni takhe,” usho njalo umcondzisi.

“Uma sikhuluma liciniso, lelifilimu liyindlela yetemaciko yekulwela emalungelo eluntfu. Alifani nje netitfombe letiyaye tidvwetjwe nje, tidvwetjelwe lite,” kungeta Makhanya.

Umuno evalweni

Khulekani Msweli, 37, umsebenti wemaciko nemfashini wasendzaweni lokulinywa kuwo umoba iVuvulane, utsi indzima ledlalwa betemakhono eSwatini abayiboni bantfu, bayitsatsela phansi. Nanoma nje “badlala lenkhulu indzima ekukhulumeni ngetinkinga tesive, ekutjeleni tiphatsimandla emaciniso, nasekubeni sibuko sangunoma ngusiphi sive.”

“Bemaciko bayaye bahambe ngetigi tesive. Anendlela -ke futsi yekukhona kuveta lokwentekako eveni ngaso sonkhe sikhatsi, baphindze bakugcine konkhe loko ngemakhono abo,” kusho Msweli.Miningi imifanekiso Msweli layibatile lehlaba hulumende lokhona. Munye walemifanekiso usitfombe sakhe matfupha lesibitwa ngekutsi See No Evil, Hear No Evil, Speak No Evil. Kulesitfombe, Msweli utivale emehlo, tindlebe nemlomo. Yindlela yakhe yekukhombisa indlela hulumende waseSwatini lathulisa ngayo kucabanga nekukhuluma ngekukhululeka.

Kusuka kwesancele, titfombe ta Khulekani Msweli tebuciko: See No Evil, Hear No Evil, Speak No and Silence I.

“EmaSwati lamanengi eva ngatsi avalwe umlomo. Uma bakhuluma emaciniso noma bakhuluma bacondza tiphatsimandla, kungenteka batikhandze ejele noma bashayiwe baphindze bahlukumetwa ngemaphoyisa,” kusho Msweli. “Nasichubeka sifela ngekhatsi singakhulumi ngaletinkinga, sigcinela kulesimo lesesikuso namuhla, lapho khona sive sibhoma ngentfukutselo.”

Labo labamelana nendlela hulumende enta tintfo ngayo batitfola bakulenkhulu kabi inkinga, kusho Msweli. “Kodvwa -ke, bantfu kumele bakhulume. Angeke sivalwe sibemaciko ekuveteni imicabango yetfu ngemsebenti wetfu.”

Uphindze wagcizelela Msweli kutsi kuthula akusiti, nekutsi kungakuholela ekufeni. Ngemnyaka wa2017, walikhombisa leliphuzu ngemfanekiso lobitwa ngekutsi Silence I, lapho khona buso bakhe, nemlomo lose nkhe, bunamekwe phansi.

Kukhuluma ngalelincace livi

Lomunye wetemaciko lotsi emaSwati amucwa liphimbo nguTutu Mkhabela, 42, wakuMalindza. Mkhabela ungumdvwebi wemifanekiso. Uyaye asebentise impenisela nelitje lelikwasamsiti lokutsiwa yi-graphite. “Ngitalwa emndenini webantfu bemaciko. Ngakhula ngibuka imidvwebo yabobhuti bami labadzala, ngase ngayahawukela, kwaba yintfo lengifisa kuyenta nami.”

NjengaMsweli, Mkhabela unemifanekiso lekhuluma ngekuvalwa umlomo, lesihloko sayo sitsi Forced Silence. Wakhangiswa eYebo Art Gallery Ezulwini ngemnyaka wa2017, ngaphansi kwesicubulo lesitsi “eSwatini Manje”.

“Bantfu bebasoloku batsi lelive linekuthula,” kusho Mkhabela. “Ngikholelwa ekutseni bekute kuthula. Bekukubindza nje, kubindza kwencindzetelo. Kuningi lesingakusho ngesimo sepolitiki yalelive, kodvwa angeke sikhulume ngoba sivalwe umlomo.”

Kusuka kwesancele, titfombe letidvwetjwe nguTutu Mkhabela: Forced ne Patriotic.

Lenye yemifanekiso yaMkhabela ibuye iwagceke kakhulu emaphoyisa kanye nemasotja eNkhosi Mswati wesitsatfu. Munye ukhombisa libala lelive livuleke umgodzi – umgodzi wenhlavu. Wawudvweba lomfanekiso emvakwekube emasotja nemaphoyisa adubule bothishela bebaya kuyobhikishela umholo eMbabane mhlaka 30 enyangeni yeMphala. “Kunebantfu labamusekelako lohulumende,” kusho Mkhabela. “Bengifuna kukhomba kutsi lesive sihlukene ekhatsi.”

Mkhabela unalomunye umfanekiso le ligama lawo kungu Patriot, lotjengisa indvodza lekhanywa yintsambo lenemishi wemjeka wakaNgwane. “Baningi kabi bantfu labalutsiwe labatsi batsandza lelive babe bakhanywa… Baningi kabi bantfu emakhaya labanganamali, lokungangeni lutfo kubo, baphuyile, kodvwa angeke ubatjele lutfo ngahulumende. Bangakubulala nekukubulala nawungase nje ukhulume kabi ngahulumende,” kusho Mkhabela.

“Lelihawu lelingale kwalenhloko yalomuntfu lekutivikela, kodvwa uyabona nawe selinetimbobo tenhlavu. Lokusho kwekutsi alisasebenti, alisavikeli, njengoba hulumende adubula bantfu bakhe.”

Kucindzetelwa ngayo yonkhe indlea

Lomunye umdvwebo lo ligama lawo kungu Blood, Sweat and Tears ukhombisa wesifazane loshuculile lonengati ebusweni. Lomdvwebo ukhuluma ngemaSwati lahluphekako nanoma asebenta kandzima, lagcilatwako kulomnotfo welive, aphindze aphocelelwe kutsi amukele emasenti emholo – kodvwa ngito letisebenti letihlanganisa lomcebo walelive, umcebo Mswati latigodlela yena nebantfu labadvutane naye.

“Engcondvweni yami bekunalabomake labasebenta emafemini, ikakhulu kuMatsapha. Ungamangala. Kunebantfu labangaholi lokutseni,” kusho Mkhabela. Naye uke wasebenta emafemini lapho timo takhona utifananisa “nebugcila”.

Nanoma Mkhabela, Msweli nalabanye benta umsebenti webuciko lohlaba hulumende, batsi basengakahlukubetwa ngenca yawo. Utsi loku kungenca yekutsi “betebuciko batsatselwa phansi kulelive. [Hulumende ucabanga kutsi] bantfu nje labatidlalela ngemapensela. Yindlela lababona tebuciko ngayo le. Ngaphandle -ke nawudvweba titfombe tendlovukazi noma inkhosi noma ndvunankhulu”.

Blood, Sweat and Tears – sitfombe lesidvwetjwe nguTutu Mkhabela.

Nanoma bangasekelwa, batsatselwa naphansi, labaningi bantfu bemaciko batsi angeke bayekele kuveta indlela simo sitfusa ngakhona, nekuveta budlova bahulumende ekuphatseni bantfu. Lona ngumsebenti wekuvukela umbuso lochutjwa kwati bumcoka bebulungiswa, basho njalo.

“Sive lesingavuli tandla simukele tinkhulumo letigcila emlandvweni nasetizatfwini tekutsi sibuyaphi kuze sifike la senta liphutsa lekungacabangeli likusasa,” kusho Msweli. “Sisitwa kucondza umlandvo ekulungiseni tinkinga. Umlandvo wenta sibone emaphutsa lesawenta kadzeni, sibone netindlela letatsatfwa, uphindze wente tindlela letahanjwa ngaphambilini tibe nguletincono.”

Read the original article in English:

If you want to republish this article please read our guidelines.
+ posts